Foorum „Teehoiutööd 2018“

Sven Sillamäe
19.12.2018

04.12.18 toimus Paides iga-aastane teetöid kokkuvõttev foorum „Teehoiuööd 2018“, kus oli kohal rekordiline arv osavõtjaid, veidi üle 300 teedeinseneri.

Päeva esimeses pooles oli fookuses 2018. aastal riigiteedel tehtu ja tutvustati silmapaistvamaid ehitusobjekte: T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 18.84 jalgtee tunnel, T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõik Valmaotsa-Kärevere 2+1, Mustvee linna piirkonna teetööd ja T-59 Pärnu-Tori. Ettekanded olid huvitavad, arutleti erinevate küsimuste üle ja jagati kogemusi, mida võtta kaasa järgmistele objektidele. Kokkuvõttes jäi kõlama positiivse toonina see, et omavahelised suhted ja koostöö tellija ja töövõtja vahel olid head. Parandamisettepanekutest jäi kõlama eelkõige see, et projektlahendustes tuleb rohkem arvestada objekti olemasoleva olukorraga – nii eksisteerivate pinnaste, ümbritseva keskkonna kui erinevate kommunikatsioonidega.

Pealelõunases sessioonis tutvustati Tallinna linnas tehtut ja sealseid tulevikuplaane, kalapääsude rajamist keskkonnaseisundi parandamiseks, räägiti asfaltkatte paigalduse kvaliteedikontrollist ja sellega seonduvast boonussüsteemist, BIMi olemusest ja võimalustest ning tellija, kliendi ja konsultandi omavahelisest paremast koostööst. Ettekanded sisaldasid palju uut infot, võimalusi ja ettepanekuid, kuidas tõhustada planeerimis- ja ehitusprotsesse.

Päeva viimases osas andis Julia Bergštein ülevaate MKM-i teedetalituse eelmise ja tuleva aasta tegemistest, samuti pikemast tulevikuperspektiivist seoses teadaoleva infoga, et teehoiu rahastamine on 2020. aastal järsult vähenemas. Üles jäi positiivne toon, et hetkel ei ole siiski alust liigseks muretsemiseks. Päeva lõpetas Maanteeameti regioonide järgmise aasta objektide tutvustused ja ootused koostööpartneritele, mille peamisteks märksõnadeks toodi välja vajadus parema koostöö ja kvaliteedi osas.

Sisuliselt samadele märksõnadele rõhus juba varasemalt toimunud ettekandes Raul Vibo (pealkiri „Tellija, klient ja konsultant. Piltmõist(m)atus.“), kes tõi välja, et kõik algab tellijast: tellija leiab hea konsultandi, hea konsultant mõistab lõpptarbija vajadusi ja rahulolev lõpptarbija kiidab head tellijat. Keskenduda tuleb kasutajakesksusele: probleemi tuvastamise ja lahendamise aluseks on see, mida päris inimesed tegelikes olukordades teevad, mitte idealiseeritud ettekujutus sellest, kuidas nad eeldatud käitumismustritele reageerivad. Kui ASI muutub eesmärgiks, siis ununeb algne probleem. Süsteemi ja probleemide lahendamise saaks paremini toimima, kui hangetes rakendada allianssi mudelit, mis võimaldab tõhusamat tellija-konsultandi-ehitaja koostööd ja probleemide sisukat lahendust läbi ühiste eesmärkide.

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga