Selles etapis pandi tellija poolt paika eelprojekti eesmärk ja kinnitati eelprojekti koostamise nõuded. Konsultant täpsustas ühendusteega seotud kehtestatud või töös olevad üld- ja detailplaneeringud, arengukavad, varasemad uuringud ja projektid. Andmed süstimatiseeriti järgmistes etappides kasutamiseks.

Selles etapis viidi läbi järgmised uuringud:

• Liiklusprognoos. Liiklusprognoosi uuringud viis läbi TTÜ Teedeinstituut. Liiklusprognoosi eesmärgiks oli hinnata liiklusintensiivsust ja selle perspektiivset kasvu aastaks 2025 kõigil maanteelõikudel ja ristmikel ning määratleda peamised liikumissuunad. Liiklussageduse prognoosiks kasutati AS Teede Tehnokeskuse ja TTÜ poolt läbi viidud liiklusloenduste tulemusi ning võeti arvesse suurenevat rahvastikuarvu kasvu Saku, Saue ja Harku valdades, lähtudes planeerimistegevuse intensiivistumisest valdade territooriumitel.
• Eelmõõdistamine laserskaneerimise meetodil. Uuringu viis läbi E.O.Map. Eelmõõdistamine laserskaneerimise meetodil teostati trassi variantide valiku alusplaani saamiseks, mõõdistustäpsusega 10 cm. Tulemusena saadakse topogeodeetiline plaan, maastikumudel ning selle alusel koostatud kolmnurkmudel maa pinnast ja digitaalsed ortofotod.
• Geoloogilised eeluuringud. Uuring teostati AS Teede Tehnokeskuse poolt, arvestades “Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001- 52” nõudeid. Tulemusena saadi projektiga hõlmatava maa-ala geoloogiline iseloomustus.

Trasside eelvalik algas trassivariantide kavandamisega, milleks kasutati eelnevalt kogutud informatsiooni (liiklusintensiivsus, geoloogia, geodeetiline alusplaan, keskkonnapiirangud, planeeringud). Protsessi kaasati nii Saku, Saue ja kui ka Harku Vallavalitsuste esindajad. Projekteerimise lähteülesandes oli ette antud, et Juuliku-Tabasalu ühendustee trasside kavandamisel tuleb arvestada võimaliku Nõmme möödasõidutee trassiga ning näha ette Tallinn-Paldiski maantee (T8) perspektiivse trassi variandid eelmõõdistamise ala piires, samuti kaaluda endise kitsarööpmelise raudteetrassi kasutamist.

Trass tervikuna jagati kolme lõiku: lõik I (Juuliku-Laagri), lõik II (Laagri-Harku) ja lõik III (Harku-Tabasalu). Igale lõigule olid kavandatud erinevad trassivariandid. Trassivariante hinnati kriteeriumite alusel 5-pallilises punktisüsteemis. Kriteeriumiteks olid keskkonnamõjud, liikluse sujuvus ja loogilisus ning mõju piirkonna arenguplaanidele. Hindamist viisid läbi Teede Tehnokeskus AS, Kobras AS, Maanteeamet, Põhja -Regionaalne Maanteeamet ja Saku, Saue ja Harku valdade spetsialistid. Eelvaliku tulemusena jäid edaspidiseks valikute aluseks kolm trassikoridori A, B ja C.

Trassivariantide liiklusskeemid.
Liiklusskeemide projekteerimisel keskenduti eelvaliku tulemusena valitud 2-3 trassile, millele planeeriti kohaliku liikluse korraldamiseks kergliiklus- ja kogujateede ja nende ristumised ühendustee trassiga ning koostati projekteeritavate ristmike ideelahendused ja viidi läbi nende lahenduste võrdlus.

Eelistatud trassi valik.
Optimaalseim trass selgitatakse 2-3 eelvalitud trassivariandi võrdlemisel, võttes arvesse keskkonnapiirangud ja eeldatavaid keskkonnamõjusid, trasside tehnilisi omadusi ja liiklusskeeme ning tasuvusanalüüsi. Eelistatud trassi valiku viiavad läbi AS Teede Tehnokeskus ja AS Kobras. Keskkonnamõjude hindamisel juhindutakse “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” ja KMH programmist.

Selles etapis teostatakse lõplik projekteerimine. Vormistamine teostatakse ettenähtud eeskirjade ja projekti nõuete kohaselt. Projekti koostamisel juhindutakse kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest. Lisaks märgitakse loodusesse välja valitud ühendustee trass ja eritasapinnalised ristmikud koos rampidega.