Uudiste kategooriad

Liikluskäitumise monitooring 2012

13.02.2013

 

AS Teede Tehnokeskus viis Maanteeameti tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja liikluses osalejate käitumine ning võrrelda saadud andmed eelmiste perioodide tulemustega.

Liikluskäitumise monitooringut korraldatakse regulaarselt alates 2001. aastast. Monitooringu läbiviimise põhimõtted töötati välja esimesel aastal ja järgnevatel aastatel on sama metoodikat järgitud.

2012. aasta liikluskäitumise monitooringu teemad olid:

  • Fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide ja jalakäijate poolt
  • Suunamärguannete kasutamine
  • Jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal
  • Turvavöö kasutamine, peatoe kasutamine ja laste turvavarustuse kasutamine
  • Joobeseisundis juhtimine
  • Sõidukiirus asulateedel

Erinevate aastate tulemuste võrdlemiseks on võimalusel valitud samad vaatluskohad. Välisvaatlused salvestati videole ning lisaks uuringu aruandele anti Maanteeametile üle ka välivaatluste materjalid digitaalsel kujul.

Järgnevalt on toodud lühikokkuvõtte 2012.a liikluskäitumise monitooringu tulemustest.

Punase fooritule eirajate vaatlusel oli saadud valimi suurus 15489 sõidukit, millest 0,51% jätkas liikumist ja ületas ristmiku punase fooritule ajal. Pisut paremat liikluskultuuri näitasid 2012. aastal selle näitaja osas Tallinna linnas olnud vaatluskohad, kus punase fooritule eirajaid oli keskmiselt 0,46% liiklusvoost, kõrgeim oli see näitaja teiste linnade vaatlustulemuste põhjal (0,59%). Arvestades selle manöövri ohtlikkust liikluses, siis isegi kõige väikseim eirajate kogus ei ole hea näitaja.

Jalakäijate osas on aga olukord veelgi tõsisem. Kui võrrelda veel käesoleva aasta vaatlustulemusi eelmise aasta omadega, siis on punase fooritule eirajate osakaal tõusnud 3% võrra – 2012. aasta vaatlustulemuste põhjal ületas 12,3% jalakäijatest sõidutee punase fooritule ajal. Suurem on punase fooritule eirajate hulk Tallinna linnas (14,5%), teistes linnades on see pisut väiksem (8,9%).

Suunatule kasutamist jälgiti sõidukite puhul nende poolt ümberreastumiste sooritamisel ja ühistranspordi sõidukite puhul nende väljumisel peatusest. Kui sõidukite vaatlustulemustele toetudes võib olukorda suunatule kasutamise osas hinnata ainult halvaks (58,6% sõidukitest kasutas suunatuld), siis ühistranspordi puhul on olukord hoopis teine – 98,6% ühistranspordi sõidukitest kasutas suunatuld. Tähelepanu tuleb aga juhtida asjaolule, et ühistranspordi sõidukite puhul jälgiti suunatule kasutamist ainult peatusest väljumisel.

2012.a oli esmakordselt vaatluses sõidukite tegevus ühistranspordi sõiduki peatusest väljumisel ehk kas sõidukid annavad teed ühistranspordile. Kokkuvõtvalt võib öelda, et umbes pooltel juhtudest antakse teed ja pooltel mitte või tee andjaks osutub teine või kolmas sõiduk.

Üheks teemaks vaatluste läbiviimisel oli jalakäijale tee andmine sõidukijuhtide poolt reguleerimata ülekäigurajal. Võrreldes eelmise kahe aastaga on olukord paranenud –teeandmiskohustuse eirajaid oli 26%. Jalakäijatele teeandmiseks peatus keskmiselt iga 1,4-s sõiduk (Tallinnas peatus keskmiselt iga 1,4 teistes linnades iga 1,3-s sõiduk). 2011.a. vastavad näitajad olid 1,8; 2,1 ja 1,4.

Lisaks liiklejate käitumise jälgimisele liikluses teostati ka vaatlusi turvavarustuse kasutamise osas ja seda just turvavöö kinnitamise, laste turvavarustuse ja peatoe kasutamise vaatlustega. Turvavöö kinnitanute osakaal liikluses oli küllaltki kõrge – 95,1% sõidukis viibijaist oli turvavöö kinnitatud. Samas on selle aasta näitaja võrreldes eelmise aasta omaga veidi langenud. Kõige madalam oli see näitaja meeste hulgas, kes istusid sõidukis tagaistmel (66,7%). Naiste hulgas oli turvavöö kinnitamine suhteliselt stabiilne ja ei olenenud sõidukis viibija asukohast – 95…98% naistest oli turvavöö kinnitatud. Laste turvavarustust kasutas 94,7% lastega sõitjatest. Õigele kõrgusele reguleeritud peatugi oli keskmiselt 76,6%‐l sõidukites viibijatest.

Alkoholi tarvitanud juhtide arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Kuivõrd käesoleval aastal ei olnud võimalik saada täpset arvu allutatud isikute arvu kohta, siis protsentuaalne osakaal (1,2%) ei pruugi olla kõige täpsem.

Sõidukiiruste uuringut asulateedel tehti liikluskäitumise monitooringu raames esimest korda. Sõidukiiruse monitooringu jaoks kasutati GPS seadme ja liiklust salvestava kaameraga varustatud sõidukit, mis läbis kõik monitooringu tehnilises ülesandes toodud marsruudid. Saadud tulemused on esitatud aruande Lisas 1 toodud graafikutel marsruutide ja teelõikude kaupa.

Liikluskäitumise monitooringu 2012.a aruandega saab tutvuda SIIN.