Standardikeskuse kodulehelt võib leida, et sidumata segude standardi uusversioon EVS-EN 13285:2018 rakendus 04.07.2018 ja eelmine versioon muutus kehtetuks. Tervitamaks uut standardit, vaatame korraks, mis asi üldse on sidumata segu.

Sidumata segu. Kontrollitud koostisega teraline materjal, millel on määratud alumise sõela läbindiks null. See tähendab, et materjal sisaldab eri suurusega terasid ehk on eriteraline – sealt ka nimetus segu. Näiteks 0/63 tähistusega materjal sisaldab terasid vahemikus 0 – 63 mm. Sealjuures on väga oluline eri suurustega terade osakaal.

Olulisus. Justnimelt eriteralisus on see, mis eristab segu n.ö tavalisest täitematerjalist. Mis muidugi ei tähenda, et täitematerjal ei võiks olla eriteraline. Võib küll. Kuid sidumata segudel on see tagatud. Eriteralisemad materjalid on tugevamad võrreldes ühtlaseteralistega. Tugevuse tagab osakeste tihedam paigutus. Peenemad osakesed liiguvad jämedamate vahele, vähendades seeläbi tühja ruumi ja suurendades kontaktpinda ning kandevõimet. Tihedust saab suurendada vibreerides ja rullides. Piltlikult kujutades tekib üks terviklik mass väheste pooridega.

Kasutatavus. Teada on, et osakesed liiguvad koormuse all nii püst- kui ka külgsuunaliselt. Seda on tunda rannaliival jalutades, autoga mudasel teel sõites ja näha pehmele pinnasele ehitatud maja seinte pragude näol. Kohti, kus on vaja tagada pinna stabiilsus on mitmeid – rajatised, hooned, maanteed, parklad. Kuna eriteralised materjalid on suurema kandevõimega, on igati sobilik kasutada sidumata segu tihendatud kujul näiteks ehituses maapinna toena ja tee-ehituses aluste kihtides ja teepeenardes.

Uue standardiga saad tutvuda standardikeskuse kodulehel. Lisandunud on mõisteid, uued kategooriad segu tähistustele, peenosiste sisaldusele ja terastikulisele koostisele ning nõudeid tehase tootmisohjele. Head lugemist!

Teede Tehnokeskusel on olemas akrediteering sidumata segude katsetamiseks ja sertifitseerimiseks.