27.04.2023#uudised
Järjekorras juba 5. korda toimunud Teede Tehnoloogiaseminar leidis aset 11. aprillil 2023. Seminarisarja eesmärk...
Loe edasi
27.04.2023#uudised
Järjekorras juba 5. korda toimunud Teede Tehnoloogiaseminar leidis aset 11. aprillil 2023. Seminarisarja eesmärk on teede ja tehnoloogiavaldkonna ristteel asuvate teemade ja võimaluste tutvustamine ja inspireerimine. Seminari ettekandeid saab vaadata SIIT.
Seminar toimus veebis ja sellel osales enam kui 150 kuulajat. Seminari korraldas AS Teede Tehnokeskus.
06.01.2023#uudised
Detsembris Paide Muusika- ja Teatrimajas toimunud Teehoiutööde foorumil kuulutasime välja 2022. aastal ehitatud siledaimad...
Loe edasi
06.01.2023#uudised
Detsembris Paide Muusika- ja Teatrimajas toimunud Teehoiutööde foorumil kuulutasime välja 2022. aastal ehitatud siledaimad teelõigud. Esikoha sai teelõik Rakvere-Rannapungerja maanteel km 10-15, mille ehitas Verston! Tee kiidab tegijat! Eelmise aasta siledaima tee ehitas samuti Verston. Äkki ka järgmisel aastal?
Siledaima ehk tasaseima tee väljakuulutamine toimus Paide Muusika- ja Teatrimaja suures saalis elektrikatkestuse tõttu seekord küünlavalgel ja kindlasti jääb see osalenutele kauaks meelde. Teede Tehnokeskuse poolt andis auhinna üle Romet Raun ja Verstoni poolt võttis tunnustuse vastu Marek Aun.
Tee tasasuse väljendamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt IRI-arvu (International Roughness Index) ja selle mõõtühik on mm/m. Teede Tehnokeskuses mõõdab teede tasasust mõõtmisinsener Egon Horg (pildil), kes on seda tööd teinud juba enam kui 20 aastat.
09.06.2022#uudised
Tähtis verstapost! AS Teede Tehnokeskus ja selle eelkäija Maanteeameti Tehnokeskus on korraldanud koolitusi alates...
Loe edasi
09.06.2022#uudised
Tähtis verstapost! AS Teede Tehnokeskus ja selle eelkäija Maanteeameti Tehnokeskus on korraldanud koolitusi alates 1995. aastast ning on olnud peamiseks teedevaldkonna täiendkoolituste korraldajaks. Meie poolt väljastatud tunnistuste registreerimist alustasime 2000. aastal ja tänaseks on väljastatud tunnistuste arv ületanud 10 000 piiri. Võib ainult ette kujutada, kui palju teadmisi ja õppimist see number sisaldab. Kogu selle aja on koolitusi korraldanud meie tunnustatud ja energiline koolitusjuht Eva Äkke.
Maagilise numbriga 10 000 koolitustunnistuse sai staažikas teedeinsener Vello Voolaid täienduskoolitusel Teehoiutööde ehitusjärelevalve (19.01-21.01.22) osalemise eest.
Pildil: Eva Äkke ja Vello Voolaid tunnistuse pidulikul üleandmisel Leonhard Weiss Viateri kontoris.
22.12.2021#uudised
Head koostööpartnerid ja sõbrad! Soovime Teile rõõmsaid pühi ja teguderohket uut aastat!...
Loe edasi
22.12.2021#uudised
Head koostööpartnerid ja sõbrad! Soovime Teile rõõmsaid pühi ja teguderohket uut aastat!
02.11.2021#uudised
Uued teeilmajaamad on piisavalt kompaktsed, et neid saab lihtsalt paigaldada asukohtadesse, kust täpse teabe...
Loe edasi
02.11.2021#uudised
Uued teeilmajaamad on piisavalt kompaktsed, et neid saab lihtsalt paigaldada asukohtadesse, kust täpse teabe saamine on kõige olulisem – näiteks, kus teepinna temperatuur langeb esimesena miinuspoolele ja ootamatu libeduse tekkimise oht on kõige suurem. Täpsete mõõtmisandmete olemasolu võimaldab koostada sellistele kriitilistele kohtadele täpsemaid teeilmaprognoose ning anda näiteks piirkonna või linnaosa põhiselt hoiatusi nii teehooldajatele kui ka liiklejatele. Loe edasi siit.
19.10.2021#uudised
Oktoobri keskpaigas toimus Saksamaal Hamburgis ülemaailmne intelligentsete transpordisüsteemide suursündmus ITS World Congress 2021. Kongressi...
Loe edasi
19.10.2021#uudised
Oktoobri keskpaigas toimus Saksamaal Hamburgis ülemaailmne intelligentsete transpordisüsteemide suursündmus ITS World Congress 2021. Kongressi juures oli väga oluline osa ka messil, kus näidati praeguseid ja tulevikulahendusi targa transpordi ja targa taristu valdkonnast. Eesti ettevõtted, sh ka Teede Tehnokeskus, olid esindatud ITS Estonia võrgustiku egiidi all põhjamaade ühisstendil Nordic+, kus lisaks Eestile olid väljas veel ITS Finland, ITS Sweden, ITS Denmark ja ITS Norway. Teede Tehnokeskuse poolt tutvustasime TIK City Smart Weather ilmainfo teenust, ettekande selle kohta tegi meie ITS osakonna juhataja Stanislav Metlitski. Messil osalemine andis meile võimaluse oma teenuseid tutvustada ja luua vajalikke kontakte võimalike partnerite ja klientidega. Samuti sai tutvuda sellega, millised arengud ITS-i vallas on toimunud ja toimumas üle maailma. Lisaks oli ITS Estonia poolt koos EAS-i Saksamaa esindajatega kokku pandud tihe programm erinevate põnevate kohtumistega, sh Eesti suursaadikuga Saksamaal Alar Streimanniga.
Messil saime kinnitust, et Eestit kui IT ja ITS-i maad teatakse maailmas hästi ja meie tegemisi hinnatakse kõrgelt.
ITS Estonia tegutseb IKT Klastri alamklastrina Eesti Infotehnoloogia Liidu juures. Teede Tehnokeskus on ITS Estonia võrgustiku liige selle loomisest alates. Meie vedada on ka targa taristu töörühm.
05.10.2021#uudised
22. septembril toimus järjekorras 10. Sillapäev. Põneva sisuga konverents leidis seekord aset Tartus Eesti...
Loe edasi
05.10.2021#uudised
22. septembril toimus järjekorras 10. Sillapäev. Põneva sisuga konverents leidis seekord aset Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Osalejad said ülevaate sildade valdkonnas toimuvast ja külastasid Riia-Vaksali valmimisjärgus liiklussõlme. Sillapäeva pilte saad vaadata SIIT. Pildistas Erlend Štaub.
Sillapäeva modereeris Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Sillapäeva korraldas AS Teede Tehnokeskus, projektijuht Eva Äkke.
25.08.2021#uudised
23.-24. augustil toimus järjekorras juba 30.-s Balti Teedeliidu konverents (Baltic Road Conference), mis seekord...
Loe edasi
25.08.2021#uudised
23.-24. augustil toimus järjekorras juba 30.-s Balti Teedeliidu konverents (Baltic Road Conference), mis seekord pidi toimuma Riias, kuid oludest tingitult toimus virtuaalselt. Tegemist on üle nelja aasta aset leidva teedeala suursündmusega, mida korraldab Balti Maanteelaste Assotsatsioon (Baltic Road Association) ja kus jagatakse teadusalaseid saavutusi ning arendatakse koostööd.
Teede Tehnokeskus oli sellel rahvusvahelisel konverentsil esindatud kokku viie ettekandega. Ettekannete pealkirjad ja ettekandjad:
Aplaus meie inseneridele!
Järgmine konverents toimub nelja aasta pärast Leedus.
06.04.2021#uudised
01.04.21 toimunud Teede Tehnoloogiaseminar 2021 videosalvestust saad järgi vaadata Teede Tehnokeskuse YouTube-i kanalilt. Seminari...
Loe edasi
06.04.2021#uudised
01.04.21 toimunud Teede Tehnoloogiaseminar 2021 videosalvestust saad järgi vaadata Teede Tehnokeskuse YouTube-i kanalilt.
Seminari päevakava:
Head vaatamist!
15.01.2021#blogid
Oleme täitematerjalidest otseselt ja kaudselt kirjutanud Teede Tehnokeskuse blogi varasemates postitustes: Mis on sidumata...
Loe edasi
15.01.2021#blogid
Oleme täitematerjalidest otseselt ja kaudselt kirjutanud Teede Tehnokeskuse blogi varasemates postitustes:
Nüüd aga oleme astunud suure sammu edasi ja ulatame kõikidele liiva, kruusa ja killustikku tootvatele ettevõtetele virtuaalse abikäe ehk täitematerjalide terakoostise kalkulaatori. See on meie poolt loodud unikaalne tööriist, mis aitab kokku hoida aega ja välistab vigade tekke terakoostise määramisel. Meile teadaolevalt teist sellist internetiavarustest ei leia ja see on vabalt kasutamiseks kõigile asjahuvilistele.
Nagu iga uus asi, vajab ka see natuke tutvumist ja katsetamist. Oleme disaininud kalkulaatori nii, et see oleks täitematerjalidest teadlikele kasutajatele võimalikult lihtne ja loogiline. Sellegipoolest kirjeldame järgnevalt lahti kalkulaatori tööpõhimõtte ja anname juhised selle kasutamiseks.
Esimese asjana tuleb kalkulaatorisse sisestada täitematerjali alumine sõel “d” ja ülemine sõel “D” millimeetrites. Näiteks liiva puhul 0/4 või killustiku korral nt 16/32. Selle põhjal arvutab kalkulaator lähimad vajalikud baasrea sõelad. 16/32 näite puhul 2D on 63 mm, 1,4D on 45 mm, D on 32 mm, d on 16 mm ning d/2 on 8 mm.
Järgmiseks tuleb kalkulaatorisse sisestada saadud (või lähimate) baasrea sõelte läbindid. Need läbindid saab labori katseprotokollist. Korrektset sisestust tähistab roheline linnuke.
Kui protokollist on väärtused kalkulaatorisse kantud, siis jääb üle vaid vajutada nupule „Arvuta kategooriad“. Seejärel kontrollib kalkulaator täitematerjali terastikulise koostise kategooriate vastavust üldehitustööde, teedeehituse, betooni ja asfaldi standarditele. Selle kinnituseks kuvatakse sobivuse korral täitematerjali nimetus (peen, jäme või fraktsioneerimata) ja standardikohased kategooriate tähistused.
Kalkulaator kuvab ainult sobilikud kategooriad. Sobivaid kategooriad võib olla ka mitu, sest materjal võib korraga vastata mitmele kategooriale. Sellisel juhul tuleb valida üks kategooria, mille pikaajalises vastavuses tootja kindel on. Nagu me teame, tagab kõrge kvaliteedi stabiilsus.
Kui kalkulaatorisse sisestatud väärtused ei sobi d/D ühegi kategooriaga, annab kalkulaator vastuseks „Ei vasta“.
Kui aga sisestamisel läheb midagi nihu, siis annab kalkulaator sellest märku tulemusega „Vale“ või punase hüüumärgiga.
Head kasutamist!
Oleme kalkulaatorit küll palju katsetanud ja testinud, kuid olulistel puhkudel soovitame tulemused ikkagi ka standardi järgi üle kontrollida. Kõikvõimalik tagasiside palun saata aleksander.altmae@teed.ee.
07.01.2021#uudised
AS Teede Tehnokeskus koostöös MTÜ-ga Eesti Asfaldiliit jätkab 2021.a. kuuest kahepäevasest moodulist koosneva teedealase...
Loe edasi
07.01.2021#uudised
AS Teede Tehnokeskus koostöös MTÜ-ga Eesti Asfaldiliit jätkab 2021.a. kuuest kahepäevasest moodulist koosneva teedealase täienduskoolitusega
TEEDEOBJEKTI ELUKAAR
Koolituse päevakava kokkupanekul lähtusime teedeinseneride kutsestandardist. Koolituse eesmärk on anda osalejale teavet, milline näeb välja ühe teedeobjekti kogu elukaar tervikuna.
Koolituse I moodul algab tellijapoolsete valikukriteeriumide ja põhimõtete tutvustusega objektide pingereastamisel ja remondimeetmete valikul, järgmistes moodulites räägitakse projekteerimise lähteülesande koostamisest, projekteerimisest ning projektide ekspertiisist. Eeltoodule järgneb ülevaade teedeobjekti hankeprotseduurist, ehituslepingu sõlmimisest ja ehitusprotsessist ning objekti valmimisel üleandmisega seotud tegevustest ning teede korrashoiust (suvine ja talvine).
Ja kõik algab uuesti, kui teedeobjekti elukaar jälle uuele ringile läheb.
Koolitus koosneb viiest kahepäevasest moodulist, mis toimuvad:
I moodul – Teedeobjektide remondimeetmete valik. Säilitusremondi tehnoloogiad.
19.01.21 – 20.01.21 päevakava SIIN
II moodul – Teede projekteerimine. Keskkonnamõjude hindamine. LO audit.
02.02.21 – 03.02.21
III moodul – Riigihanke protsess. Teetöödeaegne liikluskorraldus. Tee-ehitusmaterjalid.
17.02.21 – 18.02.21
IV moodul – Teetöödeaegne liikluskorraldus. Mullatööd. Geosünteedid. Katend. Garantii.
01.03.21 – 02.03.21
V moodul – Teedeobjekti ehitusprotsess. Järelevalve. Korrashoid.
23.03.21 – 24.03.21
VI moodul – Ehituskonstruktsioonid. Digitaalehitus. Meeskond.
13.04.21 – 14.04.21
Toimumise koht: vastavalt moodulile
PS! Juhul kui viirusest tingitud piirangud jätkuvad, siis teavitame muudatustest.
Kahepäevase koolituse HIND on 290 €, millele lisandub käibemaks.
HIND sisaldab kõiki koolituse läbiviimisega seotud kulusid.
Soodustused:
Osalejale Transpordiametist on hinnasoodustus 10%.
Eesti Asfaldiliitu kuuluva ettevõtte esindaja hinnasoodustus on 10%.
Teistele ettevõttetele rakendub hinnasoodustus 10% juhul, kui osalejate arv on kolm või enam.
Olete koolitustele oodatud!
05.01.2021#uudised
AS Teede Tehnokeskuse poolt mõõdetud uutest teelõikudest pälvis „Tasaseim tee 2020“ tiitli Tallinn-Tartu maantee...
Loe edasi
05.01.2021#uudised
AS Teede Tehnokeskuse poolt mõõdetud uutest teelõikudest pälvis „Tasaseim tee 2020“ tiitli Tallinn-Tartu maantee uus 2+2 Kose-Ardu teelõik, mille ehitas Trev-2 Grupp! Ka eelmisel aastal pälvis tasaseima tee tiitli AS Trev-2 Grupi ehitatud teelõik. Kokku mõõtis AS Teede Tehnokeskus sel aastal tasasust ca 100-l värske asfaltkattega teelõigul, nendest 10 paremat on järgmised:
28.12.2020#uudised
Siit saate vaadata meie 2020 aasta jõulutervitust....
Loe edasi
28.12.2020#uudised
Siit saate vaadata meie 2020 aasta jõulutervitust.
12.11.2020#uudised
Foorum Teehoiutööd 2020 03.12.20 EI TOIMU! Hoolime oma kolleegide- koostööpartnerite tervisest ja jääme kokkusaamiseks...
Loe edasi
12.11.2020#uudised
Foorum Teehoiutööd 2020 03.12.20 EI TOIMU! Hoolime oma kolleegide- koostööpartnerite tervisest ja jääme kokkusaamiseks ootama turvalisemaid aegu. Uus info foorumi toimumise võimalikkusest meie kodulehel järgmise aasta algul.
Olge terved, jääge terveks!
09.10.2020#uudised
Innovatsioon on meie majas aukohal. Osalesime Tallinna linna ja Tehnopoli poolt korraldatud Tallinnovation-i konkursil...
Loe edasi
09.10.2020#uudised
Innovatsioon on meie majas aukohal. Osalesime Tallinna linna ja Tehnopoli poolt korraldatud Tallinnovation-i konkursil ja osutusime üheks võitjaks! Konkursi eesmärk on luua targa linna lahendusi ja rakendada neid Tallinna linnas. Meie lahendus hõlmab linnaosadepõhise miniilmajaamade seirevõrgu loomist koos mudelennustusega teeilma prognoosimiseks. Talv ja libedus ei saa tulla enam ootamatult.
08.05.2020#uudised
Labori uushindamine ja üleminek standardi versioonile EVS-EN 17025:2017 Märtsis toimus labori akrediteerimisalane uushindamine ja...
Loe edasi
08.05.2020#uudised
Labori uushindamine ja üleminek standardi versioonile EVS-EN 17025:2017
Märtsis toimus labori akrediteerimisalane uushindamine ja üleminek laborite standardi EVS-EN 17025:2017 uusversioonile, mille tulemusena andis Eesti Akrediteerimiskeskus laborile välja uue akrediteerimistunnistuse L036 (12.04.2020) ja selle lisa.
02.04.2020#blogid
Tõstatame selle teema, sest näeme laborina erinevaid aspekte, kuhu saaksime oma õla alla panna....
Loe edasi
02.04.2020#blogid
Tõstatame selle teema, sest näeme laborina erinevaid aspekte, kuhu saaksime oma õla alla panna. Neist üks suurima mõjuga on proovivõtt. Korrektne proovivõtt peaks olema teedeehituse kõikide osapoolte esmane kvaliteedi tagamise võte.
Meie teedeehituses on tavapärane, et vastavalt lepingutingimustele ehitaja ehitab ning vastutab nii konstruktsiooni püsivuse kui ka kasutatavate materjalide omaduste eest. Senikaua, kuni asjad sujuvad – laboratoorsed katsetulemused „annavad välja“ – on kõik osapooled rahul. Kuid kui ilmub sõnumitooja ehk katseprotokoll koos trahvi kuulutavate tulemustega, algab kulukas ja närvesööv protsess, mis raiskab erinevate osapoolte aega, raha ja energiat. Kas materjal ei ole kvaliteetne? Kas labor eksis? Kas proov oli korrektselt võetud? Põhjused võivad olla erinevad.
Vastuste saamiseks ja sisu mõistmiseks tuleb vaadata üle kogu ahel alates materjali saamise protsessist kuni laboratoorse katsetamiseni. Arvestada tuleb, et iga samm ahelas mõjutab lõpptulemust ja eesmärk on saada materjali kvaliteeti päriselt iseloomustav näitaja. Kui vaatame näiteks asfaltkatte ehitamist, siis võib laias laastus vaadata järgmist ahelat: asfaltsegu tootmine tehases – transport objektile – segu laotamine teele – proovivõtt segust – laboratoorne katsetamine. Ahela algus – asfaltsegu tootmine – ja ahela lõpp – laboratoorne katsetamine – on standardiseeritud ja küllaltki hästi kontrollitud protsessid ja juhuslikkust on neis vähe. Vahepealsed ahela osad – transport ja laotamine – mõjutavad erineval määral segu segregeerumist ehk teele laotatud segu on mõnevõrra ebaühtlasem kui tehase punkris olev segu. Ebaühtluse määr sõltub segu koostisest (suureterastikuline segu segregeerub kergemini), veomaa pikkusest, veoki kasti kujust, laoturi tehnilisest korrasolekust ja ka kasutatavatest töövõtetest. Sellest tulenevalt ei ole teele laotatud segu põiki ja piki teed sama ühtlane kui tehases värskelt segatud segu ja ei saagi olla. Mõistlikes piirides ebaühtlus on protsessist ja tehnilistest vahenditest tingitult normaalne tulemus, mis ei mõjuta oluliselt teekatte kvaliteeti ja püsivust. Siinkohal tulebki mängu proovide võtmise korrektsus – oskus võtta proov selliselt, et see iseloomustaks segu omadusi nagu need tegelikkuses on. Kui võtta üks kühvlitäis segu ja lugeda see üheks prooviks, siis on tõenäoline, et sealt samast kõrvalt võttes teine kühvlitäis laboratoorsel katsetamisel täpselt sama tulemust ei anna. Selline pole ka korrektne proovi võtmise viis.
Kui võtta neli kühvlitäit, segada kokku, jagada osaproovideks ja katsetada, siis saadakse juba oluliselt lähedasem tulemus osaproovide vahel ja see on ka paremas seoses tehases toodetud segu näitajatega.
Kui võtta paani samast ristlõikest veel suurem hulk proove, siis katsetulemuste keskmine näitaja kattub väga suure tõenäosusega segu retseptis kirjeldatuga. Seega on väga tähtis mõista ja arvestada, millised on proovi võtmise mõjud saadavale katsetulemusele. Kui proovivõtmine teha ebakorrektselt ja süvenemata, saadakse suure tõenäosusega katsetulemus, mis ei iseloomusta materjali tegelikku kvaliteeti. Aga see polnud ju eesmärk.
2019 aastal tegime mini-uuringu, et selgitada segu ühtluse varieeruvust asfaldipaani ristlõikes ja ka piki teed. Selleks võtsime objektil laotatavast AC 20 base segust proovid ja määrasime igale proovile terakoostise ja sideainesisalduse. Alloleval graafikul on toodud katsetulemused paani ristlõikes.
Näeme, et tulemused mõnevõrra varieeruvad ja paar ekstreemumit on hulgas. On teada, et proovi bituumenisisalduse ja sõelkõvera vahel on olemas tugev seos. Kui vaadata nende proovide sõelkõveraid, siis näeme järgmist pilti:
Kui peenosist on proovis rohkem, on kõrgem ka selle proovi bituumenisisaldus.
Kui võtta kõikide selle uuringu käigus katsetatud proovide bituumenisisalduse keskmine, siis langeb see hästi kokku segu projektis ettenähtud bituumenisisaldusega. Seega on tehases lisatud sideainet õiges koguses, aga transpordi ja laotamise käigus on see segregeerumise tulemusena jaotunud mõningase ebaühtlusega. Segu sellist käitumist laotamise protsessi käigus tuleb teadvustada ka proovivõtul, et saada esinduslik tulemus.
Lisaks väga oluline aspekt, mida tuleb teadvustada, on see, et B proov tehakse tavapäraselt ainult ekstreemsetele katsetulemustele. Kui B proovidena kasutada eraldi võetud proovi, st. mitte A prooviga samast proovist jagatud osaproovi, tekib statistiline anomaalia, mis tõenäosusteooria kohaselt annab kordusproovile väga suure tõenäosusega parema tulemuse. Kui A ja B proove katsetada erinevates laborites (A proov ainult ühes ja B teistes), siis tekib olukord, kus B kordusproove teostav labor peabki saama paremad katsetulemused kui algset proovi katsetanud labor, sest alg- ja kordusproov ei ole omavahel tegelikkuses seotud. Vastupidine olukord, kus B proovi katsetamisel saadakse kehvem tulemus, on väga vähe tõenäoline. Ilma sellesse protsessi süvenemata võib tekkida ekslik mulje, et A proove katsetav labor ei katseta korrektselt. Katsetab küll, aga need kehvad tulemused ongi ekstreemumid laborist sõltumata. Allpool selgitav joonis, mis kujutab proovitulemuste normaaljaotust:
Kokkuvõtteks – ehitusmaterjalidest proove võttes on väga oluline järgida nõudeid ja arvestada erinevate materjalide iseloomudega. Mida vähem on juhuslikkust proovivõtuprotsessis, seda paremini iseloomustab labori katsetulemus materjali tegelikke näitajaid.
30.03.2020#blogid
Ilmselt pole kellelegi jäänud märkamata, et liiklus on muutunud hõredamaks. Koolid on kinni, töökohad...
Loe edasi
30.03.2020#blogid
Ilmselt pole kellelegi jäänud märkamata, et liiklus on muutunud hõredamaks. Koolid on kinni, töökohad kasutavad maksimaalselt kaugtöö võimalusi ja nii ongi teedel vähem autosid. Aga kui palju vähem? Vaatame alljärgnevat kahte maanteed.
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
Esimesel graafikul on toodud sõiduautode keskmised arvud tundide kaupa alates 13. märtsist – päevast, mil eriolukorra väljakuulutamine inimesteni jõudis. Punase joonega ongi toodud viimase kahe nädala andmed, rohelisega on tähistatud olukord kaks nädalat varem, sinisega aasta varem.
Kui 13. ja reede suurt langust ei toonud, siis juba laupäev-pühapäev näitasid varasemate perioodidega võrreldes selget vähenemist. Esmaspäev oli aga juba oluliselt vähesema liiklusega. Kogu kahenädalase perioodi keskmine ööpäevane liiklus oli 31% madalam kui sellele eelnenud ajal.
Kuid teedel ei ole ainult sõiduautod. Kuidas on muutunud teiste sõidukite liiklussagedus?
Autorongid – ehk kõnekeeles rekad – sõidavad ikka samas rütmis edasi. Võrreldes eelmise kahe nädalaga on neid koguni kaks protsenti juurde tulnud. Nädalavahetustel on liiklus hõredam nii nagu kaks nädalat või aasta varem ja esmaspäevadest alates käib töö endiselt täie hooga edasi.
Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee
Et Saaremaa on tänase olukorra üks enim kõneainet pakkunud piirkondi, siis võtame järgmise vaatlusobjekti – põhimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuresaare ette kahes osas – mandri osa ja saare osa. Pikema staažiga teedehuvilised mäletavad, et varasemal ajal oligi tegemist kahe eraldi maanteega.
Raskeveokite osas on seis mõlemal pool sarnane ülejäänud Eestiga – nädalavahetusel veidi hõredamalt ja tööpäeviti nii nagu tavaliselt. Seevastu sõiduautode osas on pilt erinev.
Mandri pool on keskmine liikluse vähenemine eelmise perioodiga võrreldes 36%, umbes nagu Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteel. Kadunud on aga tavapärane reede ja pühapäeva suur tõus. Kusjuures pühapäevane tipptund kadus juba 15. märtsil, päev enne eriolukorra kehtima hakkamist. Seevastu tööpäevade liiklus on enam-vähem samasugune kui enne eriolukorra kehtestamist – suur keskmine langus tulebki nädalavahetustest.
Saaremaa ja Muhumaa osal on aga muutused teistsugused.
Eelmise perioodiga võrreldes on seal lausa 61% vähem sõiduautoliiklust. Kui enne oli tipptundidel teel 300-400 autot, siis nüüd alla saja. Lisaks nädalavahetustele on oluliselt langenud ka tööpäevane liiklus. On näha, et saarlased võtsid kodus püsimise soovitust algusest peale tõsiselt.
16.03.2020#uudised
Anname teada, et AS Teede Tehnokeskus jätkab oma klientidele ja partneritele teenuste osutamist tavapärases...
Loe edasi
16.03.2020#uudised
Anname teada, et AS Teede Tehnokeskus jätkab oma klientidele ja partneritele teenuste osutamist tavapärases mahus. Arvestades kehtivat eriolukorda oleme teinud muudatusi töökorralduses, et võimalikult palju vältida otsekontakte inimeste vahel ja minimeerida selle kaudu koroonaviiruse levikut. Kõigi Teede Tehnokeskuse kontaktisikutega saate ühendust e-maili ja telefoni kaudu.
Laboratoorsete katsetuste tellimisel soovitame kasutada tellimiskirja elektroonilisel kujul (digiallkirjastatud tellimiskiri, skaneeritud pdf vms). Proovid tooge labori ukse juurde ja informeerige sellest laborit samaaegselt, proovid võtame vastu otsese kontaktita. Labori kontaktisik on Henri Prank, tel +372 5802 3552 ja e-mail henri.prank@teed.ee
Püsigem terved!
13.03.2020#uudised
Teede Tehnoloogiakonverents 2020 toimub juba 01. aprillil. Selle aasta konverentsi alapealkiri on „TEE TARGALT“....
Loe edasi
13.03.2020#uudised
Teede Tehnoloogiakonverents 2020 toimub juba 01. aprillil.
Selle aasta konverentsi alapealkiri on „TEE TARGALT“.
Ennelõunases osas otsime tehnoloogilisi alternatiive neljarealistele teedele, pealelõunases osas keskendume uutele innovaatilistele tehnilistele lahendustele ja tulevikutehnoloogiatele.
Konverentsi modereerib tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa
Osaleja hind registreerumisel kuni 20.03.20 on 99.00+ km.
Osaleja hind registreerumisel 21.03 – 26.03.20 on 115.00+ km.
Kestus 4,7 tundi, TP arv 2,6.
Konverentsi päevakavaga tutvuda ja osalejaks registreerida saab SIIN ja e-posti aadressil eva.akke@teed.ee.
Teede Tehnoloogiakonverents lükkub edasi. Uus toimumisaeg selgub peale olukorra normaliseerumist.
02.03.2020#uudised
AS Teede Tehnokeskus on koostöös MTÜ’ga Eesti Asfaldiliit kokku pannud uue teedealase täienduskoolituse,...
Loe edasi
02.03.2020#uudised
AS Teede Tehnokeskus on koostöös MTÜ’ga Eesti Asfaldiliit kokku pannud uue teedealase täienduskoolituse,
TEEDEOBJEKTI ELUKAAR
Koolitus koosneb kokku viiest kahepäevasest moodulist, mis toimuvad:
I moodul 11.12.19 – 12.12.19 TOIMUNUD
II moodul 22.01.20 – 23.01.20 TOIMUNUD
III moodul 12.02.20 – 13.02.20 TOIMUNUD
IV moodul 11.03.20 – 12.03.20 päevakava meie kodulehel alates 20.02.20 SIIN
V moodul Sillad ja digitaalehitus 15.04-16.04.20 päevakava meie kodulehel alates 10.03.20 SIIN
Koolituse eesmärk:
Koolituse päevakava kokkupanekul on lähtutud teedeinseneride Kutsestandardist ja koolituse eesmärk on anda osalejale teavet, milline näeb välja ühe teedeobjekti kogu elukaar. Koolitus koosneb neljast moodulist.
Koolituse I moodul algab tellija valiku kriteeriumide ja põhimõtete tutvustusega objektide pingereastamisel ja remondimeetmete valikul, järgmistes moodulites räägitakse projekteerimise lähteülesande koostamisest, projekteerimisest ning projektide ekspertiisist, millele järgneb ülevaade teedeobjekti hankeprotseduurist, ehituslepingu sõlmimisest ja ehitusprotsessist ning koolituse viimases moodulis käsitletakse objekti valmimisel üleandmisega seotud tegevusi ning teede korrashoidu (suvine ja talvine) kuni üks teedeobjekti elukaar uuele ringile läheb.
08.01.2020#uudised
Teede Tehnokeksus AS laboratoorium läbis edukalt Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidava akrediteerimisalase järelevalvehindamise, mille kinnituseks...
Loe edasi
08.01.2020#uudised
Teede Tehnokeksus AS laboratoorium läbis edukalt Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidava akrediteerimisalase järelevalvehindamise, mille kinnituseks on välja antud akrediteerimistunnistuse uuendatud lisa (15.11.2019 seisuga).
Uute akrediteeritud katsetena lisandusid labori akrediteerimisulatusse järgmised katsed:
19.12.2019#uudised
Lugupeetud foorumil Teehoiutööd 2019 osalenu! Tänan osalemise ja edastatud tagasiside eest! Teie ettepanekud on...
Loe edasi
19.12.2019#uudised
Lugupeetud foorumil Teehoiutööd 2019 osalenu!
Tänan osalemise ja edastatud tagasiside eest! Teie ettepanekud on heaks abiks järgmiste teedealaste konverentside ja seminaride läbiviimisel.
Foorumil tehtud ettekannete slaidi leiad siit ja pildigalerii siit.
Järgmiste kohtumisteni järgmisel aastal.
Eva Äkke
Täiendõppe projektijuht
15.11.2019#blogid
Tootmises otsitakse pidevalt viise, kuidas tõhusamalt toimetada, kulutada vähem energiat ja taaskasutada võimalikult palju....
Loe edasi
15.11.2019#blogid
Tootmises otsitakse pidevalt viise, kuidas tõhusamalt toimetada, kulutada vähem energiat ja taaskasutada võimalikult palju. Teedeehituses on üheks selliseks heaks näiteks üles freesitud asfaldi ehk freespuru kasutamine uue asfaltsegu tootmisel. Seda saab teha olenevalt kattekihist kandev- ja siduvkihi segudes kuni 20% ja kulumiskihi segudes kuni 10% ulatuses.
Ringlussevõetud asfaldi ehk freespuru nõuded asfaltsegudes kasutamiseks on toodud standardis EVS-EN 13108-8:2016 „Asfaltsegud. Materjali spetsifikatsioon. Osa 8: Ringlussevõetud asfalt“. Nagu tee-ehitusmaterjalide tootmisel tavapärane, tuleb selle tootmiseks koostada tootmisohje ja toodet katsetada.
Tehase tootmisohje. Tootjal tuleb kirja panna ja kasutusele võtta tootmisohje tagamaks turustatava toote vastavus standardi nõuetele. Lühidalt peab tehase tootmisohje sisaldama tegevuskirjeldusi, regulaarseid kontrollimisi, katseid ja hindamisi ning nende tulemuste kasutamist, et kontrollida lähte- ja teisi saabunud materjale või koostisosi, seadmeid, tootmisprotsessi ja toodet. Tootmine ja toode peavad olema jälgitavad. Toote jälgitavus on väga oluline vigade tekkepõhjuste otsimisel.
Esmased tüübikatsed. Ringlussevõetud asfaldi (esmased) proovid tuleb võtta ja katsetada vastavalt järgides minimaalset proovide arvu (standardi jaotis 5.5). Sealjuures tuleb arvestada minimaalset katsesageduse taset ja lähtematerjali kogust.
Omadused. Ringlussevõetud asfaldil tuleb määrata: võõrlisandite olemasolu, sisaldus ja tüüp (standardi jaotis 4.1), sideaine tüüp (4.2.1), keskmine täitematerjali terakoostis (4.3), keskmine sideainesisaldus (4.4) ja maksimaalne ringlussevõetud asfaldi tükisuurus (4.5).
Nõudmisel tuleb määrata kavandatud kasutusotstarbe või -otstarvete puhul asjakohased oluliste omadustega seotud parameetrid: sideaine proovide keskmine penetratsioon, keskmine pehnemistäpp või keskmine sideaine viskoossus (4.2.2), lähtematerjali moodustav(ad) segugrupp(-grupid) (5.2 Ringlussevõetud asfaldi päritolu), täitematerjalide tüübid ja asjakohased omadused standardi EN 13043 järgi (5.3) ja lähtematerjali homogeensus (5.4). Nõudmisel määramine tähendab, et seda tuleb teha juhul, kui klient seda nõuab.
Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise järgi tuleb asfaltsegudesse lisatava asfaldipuru omadustest määrata vähemalt: sideaine tüüp ja sisaldus, terakoostis sihtsegu kontrollsõelte läbindite protsentidena ning võõrlisandite sisaldus.
Kokkuvõtvalt peab tootja ringlussevõetud asfaldi turule laskmisel koostama selle kohta vastavusdeklaratsiooni, kus tuleb määrata vähemalt: võõrlisandite olemasolu, sisaldus ja tüüp (4.1), sideaine tüüp (4.2.1) ja sisaldus (4.4), keskmine täitematerjali terakoostis (4.3), maksimaalne ringlussevõetud asfaldi tükisuurus (4.5) ning ohtlike ainete olemasolu. Muud omadused üksnes nõudmisel.
Standardi käsitlusalas on toodud muuhulgas märkus, et Eestis on nõutud ringlussevõetud asfaldi vastavuse tõendamine. Seega saab ringlussevõetud asfalti sertifitseerida sarnaselt täitematerjalidele ja sideainetele. Teede Tehnokeskusel on olemas akrediteering ringlussevõetud asfaldi sertifitseerimiseks.
08.10.2019#blogid
On ütlus, et tegijatel juhtub. Ja tõesti, ainuke kindel viis, et midagi valesti ei...
Loe edasi
08.10.2019#blogid
On ütlus, et tegijatel juhtub. Ja tõesti, ainuke kindel viis, et midagi valesti ei lähe, on mittemidagi tehes. Mida aga teha siis, kui toodangus esineb praaki? Esimene asi on kindlasti endale tunnistamine, et selline juhtum on aset leidnud. See võib tunduda tavalisena, kuid tegelikult peitub selle taga kõrge töökultuur ja vastutuse võtmine oma toodangu eest. Järnevalt toome välja olulisemad punktid, mida tootmises tähele panna praaktoodangu tekkel.
Dokumenteerimine. Kui kontrollitud toode ei vasta oodatud väärtusele või kui on sellele viitavaid märke, tuleb juhtum registreerida ja kirja panna ettevõetud tegevused.
Korrigeeriv tegevus. Mõned näited. Katsetulemus oli mittevastav – kontrolliti lähtematerjale, proov võeti kahekesi (veendumaks õiges proovivõtus) ja tehti uus katse. Ka korduv katse oli mittevastav – seadistati tootmisprotsessi. Kui ka kolmas katsetulemus on mittevastav, siis tuleks ilmselt tootmisprotsess seisata ja põhjalikult üle vaadata.
Aeg. Oluline on üles märkida, millal juhtum aset leidis ja uurida, kas tegemist oli üksikjuhtumiga või korduva veaga. Viimane tähendab, et tuleb üle vaadata ka eelnev toodang veendumaks, et praagile saadi õigel ajal jälile. Lisaks on oluline märkida ka kõikide korrigeerivate tegevuste aeg. Kõige halvema stsenaariumi korral on aeg kriitilise tähtsusega.
Jälgitavus. Kui tootmisohje on tõhusalt toimiv, on tekitatud jälgitavus tootmise üle. Üldistatult on olulisemad etapid, mida tootmisohe jälgitavuse tagamisel silmas pidada: lähtematerjalid → tootmine → hooldusgraafik → tootmispäevik → proovivõtu register → katsetamine → katsetulemused → saatedokumendid. Kui näiteks katsetulemused ei ole sobilikud, tuleb tootmise dokumentatsioonis „ajas tagasi minna“ ja vaadata üle katsetamine, proovivõtt, tootmine, seadmete hooldus, kõik kuni lähtematerjalideni välja. Harvad ei ole juhtumid, kus mõne lähtematerjali muutudes, muutuvad oluliselt toote omadused. Toote jälgimist teeb lihtsamaks näiteks partiinumbri kasutamine.
Klient. Samuti on väga oluline välja selgitada, kas praaki on sattunud klientide kätte. Siin on abiks korrektsed ja süsteemselt säilitatud saatedokumendid. Kui saatelehtedelt ilmneb, et kahtlase toodanguga tootmiskuupäeva partii on juba tarnitud, tuleb klienti juhtumist teavitada ja proovida leida lahendus. Selleks võib olla näiteks toote väljavahetamine.
Ennetav tegevus. Kui kõik esmatähtsad tegevused on tehtud ja kirja pandud, siis tuleb mõelda, kuidas sellist juhtumit edaspidi vältida. Endalt võiks küsida: Miks see juhtus? Mida sellest õppisime? Mida saaks paremini teha? Mida on teised sarnastes olukordades teinud? Kas keegi saab meid aidata? Olulisel kohal on ka riskide hindamine tegevuste, kvaliteedi ja tehnohoolde aruannete ning tarbijate kaebuste analüüsil.
Käsitlemine. Kui praak on tõendatud, on mõistlik jälgida järgmisi samme: uurida ja välja selgitada praagi tekkepõhjus à leida tootele teine, sobiv kasutusala à toode ümber töödelda à kui seda ei ole võimalik kasutada, siis märgistada kui nõuetele mittevastav ja utiliseerida.
Kas see meile meeldib või mitte, on praagi teke tootmise osa. Usaldusväärset ja vastutamatut tootmist eristab see, kuidas praagi tekkimisel käitutakse ja mida võetakse ette selle ärahoidmiseks. Usaldust aitab kindlasti tõsta katsetamine ja sertifitseerimine sõltumatu eksperdi poolt. Teede Tehnokeskuse poolt pakutavate katsete ja sertifitseerimisega saab tutvuda kodulehel www.teed.ee.
16.09.2019#blogid
Meie poole pöördub üha enam mures ettevõtjaid, korteriühistuid, eraisikuid ning asutusi, kes on endale...
Loe edasi
16.09.2019#blogid
Meie poole pöördub üha enam mures ettevõtjaid, korteriühistuid, eraisikuid ning asutusi, kes on endale äsja lasknud ehitada asfaltplatsi, parkla, laopinna või tee. Mure seisneb uue asfaltkatte seisukorra kiires halvenemises ja defektide tekkimises. Kõige levinumad visuaalsed defektid on:
Paljudel juhtudel on töö tellijad kaasatanud ehitusperioodil ka ehitusjärelevalve, kuid millegipärast jäävad mõned aspektid sellele vaatamata tähelepanuta. Küll aga on enamus tekkivatest probleemidest meie labori kaasabil kergesti tuvastatavad. Lisaks probleemide tuvastamisele saame teostada ka ekspertiisi, mille üheks sisendiks on laboratoorsetel katsetamistel saadud tulemused.
Kui teil seisab ehitusprotsess alles ees, siis tasuks tähelepanu pöörata mitmetele insenertehnilistele aspektidele, mille kohta saate täiendavalt lugeda meie varasemast blogipostitusest – Kaasa ekspert juba ehitustööde kavandamisel
19.06.2019#uudised
Teede Tehnokeksus AS laboratoorium läbis edukalt Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidava akrediteerimisalase järelevalvehindamise, mille kinnituseks...
Loe edasi
19.06.2019#uudised
Teede Tehnokeksus AS laboratoorium läbis edukalt Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidava akrediteerimisalase järelevalvehindamise, mille kinnituseks on välja antud akrediteerimistunnistuse uuendatud lisa (20.05.2019 seisuga).
Uute akrediteeritud katsetena lisandusid labori akrediteerimisulatusse järgmised katsed:
Täitematerjali proovivõtumeetodi puhul on tegemist Eestis ainulaadse akrediteeringu ulatusega. Eelnevalt ei ole teedeehituse valdkonnas täitematerjalide proovivõtmise meetodeid akrediteeritud.
Soovi korral saab alati Tehnokeskuse labori kutsuda objektile korrektselt proove võtma .
06.06.2019#blogid
2018. aastal alustas Maanteeamet esimest katseprojekti asfalteerimistööde boonussüsteemi rakendamiseks kolmel objektil. Boonustest on saanud...
Loe edasi
06.06.2019#blogid
2018. aastal alustas Maanteeamet esimest katseprojekti asfalteerimistööde boonussüsteemi rakendamiseks kolmel objektil. Boonustest on saanud kirgiküttev teema, mis on muu hulgas tekitanud erinevaid kõhklusi kuni selleni, kas need on üldse õiguslikult lubatud. Marek Truu ja Romet Raun Teede Tehnokeskusest vastavad korduma kippuma küsimustele.
Millest sõltub töökvaliteet?
Võib öelda, et Eesti teedeehitajad suhtuvad töökvaliteeti väga tõsiselt. Kuid ainult madalaimal hinnal põhinevas konkurentsis suudetakse pakkuda üksnes sellist kvaliteeti, mis täidab miinimumnõuded. Parem kvaliteet eeldab tavaliselt ka kõrgemat hinda. Kuidas siis saavutada olukord, et töötegijate suurem pingutus ja parem tulemus saaksid õiglaselt hinnatud ja tasutud?
Töökvaliteet sõltub paljude komponentide koosmõjust. Kõige olulisemad neist on teadmised ja oskused ning seejärel seadmed ja materjalid. Mida kvaliteetsemad on need komponendid, seda parem tulemus on võimalik saavutada.
Mis on boonussüsteem?
Riigiteedel on praegused kvaliteedinõuded üsna karmid ja nende täitmine tõsine töö. Kogu protsessi kohta nõudeid kehtestada ja selle üle järelevalvet teha ei ole aga jõukohane ega mõistlik. Kõige paremini suudab protsesse kontrollida ja mõjutada töö tegija ise. Talle tuleks anda võimalus teha oma tööd paremini ja kvaliteetsemate vahenditega. Sellele aitab kaasa motivatsiooni- ehk vastuvõtusüsteem, millega täpsustatakse töökvaliteedi hindamise viis ning antava hinnangu soodne või ebasoodne mõju töövõtja tuludele.
Boonussüsteemi all mõistame motivatsioonisüsteemi komponenti, millega väärtustatakse töövõtjaid, kes täidavad tehnilised nõuded tavapärasest kõrgemal tasemel. Sel juhul tekib tal õigus lisatasule ehk boonusele.
Mille poolest erineb boonussüsteem tavapärasest motivatsioonisüsteemist?
Tavapärase motivatsioonisüsteemi korral lepitakse tellija ja töövõtja vahel kokku, milliste kvaliteedipuuduste korral jäetakse töö üldse vastu võtmata ning millistel juhtudel võib töö küll vastu võtta, aga teatud mahaarvamistega. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on see ehituses levinud motiveerimisviis. Boonussüsteemi rakendamiseks aga lisatakse motivatsioonisüsteemi olukorrad, mil töövõtjal on kokkuleppel tellijaga võimalik saada paremini tehtud töö eest lisatasu. Seda nimetatakse maailmas ka bonus-malus (lad ’hea-halb’) süsteemiks.
Kas boonussüsteemi on rakendatud Eestis ka varem?
Jah, tinglikult võib nii öelda küll. Aastaid tagasi oli mõnda aega kasutusel preemiasüsteem, kus töövõtjale maksti preemiat juhul, kui mahaarvamisi oli teatud määrast vähem. Kui mahaarvamisi oli rohkem, siis preemiat ei makstud.
Mille poolest erineb praegune boonussüsteem sellest varasemast?
Ideoloogiliselt on need täiesti erinevad. Preemiasüsteem motiveeris mõnevõrra vähendama nõuetele mittevastava toodangu osakaalu. Boonussüsteemi eesmärk on motiveerida töövõtjaid saavutama nõuetest tuntavalt paremat kvaliteeti pideva parendustöö abil, mis on kvaliteedisüsteemide peamine põhimõte. Boonussüsteem on töövõtjale vabatahtlik ja selle siht on edendada innovatsiooni. Kuna kvaliteedi parendamine on paratamatult seotud täiendavate kuludega, annab see töövõtjale võimaluse otsustada, kas ja milliseid meetmeid pakutava boonuse eest rakendada. Ta saab erinevate meetmete mõju katsetada ja leida sel viisil optimaalsed lahendused. Teisalt tähendab see, et tellija ei tohiks seada nõudeid, mis piiravad innovatsiooni, kuna sama või parema tulemuse võib saavutada väga erineval viisil ja mõnikord soodsamaltki, mistõttu boonussüsteemi rakendamisega võib koguhind hoopis langeda.
Mille eest boonust makstakse?
Eestis juurutatava süsteemi eeskujuks on analoogsed süsteemid Soomes, kus alustati katseprojekte mõni aasta tagasi, ja Rootsis, kus on juba pikaajalised kogemused. Mõlemas riigis on boonussüsteemi aluseks asfaltkatte paigaldustemperatuuri ühtluse mõõtmine. Eestis alustati boonussüsteemi proovimisega katseobjektidel 2018. aastal. Ka meil on üheks mõõdetavaks näitajaks asfaltkatte paigaldustemperatuuri ühtlus, mille puhul tugineti Soome süsteemile. Teine näitaja, mida mõõdame ja mille eest boonust maksame, on tasasus. Mõlema näitaja puhul sõltub tulemus enamasti töövõtja igapäevastest valikutest.
Katte paigaldustemperatuuri mõõdab termokaamera, mis registreerib iga näidu aja ja täpse asukoha. See võimaldab mõõtmistulemust hiljem konkreetse kohaga siduda ning tuvastada katte servaalad, seisakud, häiringud (nt mõõtmisvälja sattuvad inimesed, teerullid, rooba vars vms) ning arvutada korrektselt välja riskialad, mille alusel arvutatakse välja boonus. Boonus määratakse siis, kui riskiala on 5% või väiksem.
Tasasuse eest makstakse boonust rahvusvahelise tasasusindeksi (IRI) 4 alusel. Arvutusvalem sarnaneb mahaarvamiste valemiga, ainult ümberpööratud kujul, kus boonust arvestatakse IRI4 piirväärtusest 0.6 m/km madalama (parema) tulemuse alusel piirväärtuse ja tegeliku tulemuse erinevuse järgi.
Termopildil on näha nii häiringute tekitajad (teerull) kui ka jahedamad kohad (riskialad).
Tasasust on Eestis mõõdetud aastaid. Millal tuli mängu paigaldustemperatuuri mõõtmine termokaameraga?
Oleme meeskonnas kaua aega otsinud erinevaid võimalusi innovatsiooni soodustamiseks teedeehituses. Mõõtsime aastaid jäävpoorsust maaradariga pidevmeetodil ja nägime, kui selgelt joonistuvad välja temperatuuriprobleemid.
Asfaltkatte paigaldustemperatuuri mõõtmist termokaameraga alustati Eestis aastal 2014, kui Eesti Asfaldiliidu ja Maanteeameti koostöös toodi Eestisse katseobjektile kaheks päevaks Rootsi boonussüsteemi aastakümneid arendanud ja praegugi haldav meeskond koos oma mõõtmistehnikaga. Lisaks korraldati seminar ja tehti uuring, kus tehti võrdluseks ka jäävpoorsuse pidevmõõtmised. Leiti, et tegemist on väga tõhusa meetodiga. Termokaamerasüsteem annab ülevaate pea 100% ulatuses katte pindalast, samuti laoturi seisakutest. Erinevalt paljudest traditsioonilistest mõõtmistest annab see tehnoloogia võimaluse tuvastada ja kõrvaldada probleemsed kohad kohe töö käigus. Meetodi puuduseks on asjaolu, et mõõtmisi ei ole võimalik kahtluse korral uuesti teha ega tagantjärele kontrollida. See seab mõõtmisseadmetele ka rangemad nõuded.
Juba enne eelmainitud uuringut hakkasime oma meeskonnas arutama boonussüsteemi ideed ja võimalust lahendada termokaamera abil tõhusalt asfaldi kvaliteediga seotud probleeme. Sel hetkel ei olnud turul teisi lahendusi. Seepärast alustasime koostöös erinevate partneritega nüüdisaegse termokaameralahenduse loomist. Praeguseks oleme seda süsteemi arendanud ja kasutanud kolm aastat. Nagu öeldud, oleme katsetanud ka Rootsi termokaamerasüsteemi, eelmisel aastal proovisime Saksa oma ja lisaks oleme jälginud ka Soome süsteemi. Kõigil neil on omad plussid ja miinused – lõppkokkuvõttes määrab süsteemi tugevuse mõõtmiste tegija, kellel on tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks süsteemi üle kontroll.
Millised olid termokaamerasüsteemi nõuded katseprojektides?
Termokaamerasüsteem pidi suutma teha rohkeid toiminguid, koguma arvukalt andmeid ja vastama mitmesugustele nõuetele:
Kas boonussüsteem suurendab ehituse maksumust?
Ei pruugi. Näiteks asfaldi veokauguse piiramine on väga jäik, kuid kõigest üks abinõu ühtlase kattetemperatuuri saavutamiseks. Konkreetse töövõtja jaoks võib samaväärse või parema lõpptulemuse saavutamiseks olla märksa soodsam kasutada näiteks asfaldisegu söötjat või termoisoleeritud ehk soojustatud veokaste, selmet asfalditehas objektile lähemal püsti panna. Samuti väheneb märgatavalt vajadus kasutada asfalteerimisprotsessi jälgimiseks kvalifitseeritud järelevalvet – katte paigaldustemperatuuri mõõdab ja dokumenteerib põhjalikult, kontrollitult ja suuresti automaatselt pädev mõõtja.
Uued tehnoloogiad loovad nii ehitamisel kui ka tööde kvaliteedi kontrollimisel uusi võimalusi. Tellija peaks seadma eesmärgiks tõhusate kvaliteedikontrollimeetmete arendamise ja rakendamise, siis saab töövõtja keskenduda konkreetsetele ehitustehnoloogilistele aspektidele. Kaasaegsete kontrollimeetoditega paraneb ka tehtud töö nõuetekohasuse tõendamise kvaliteet. Kasutades vastuvõtukatsetes kulukamat, kuid nüüdisaegsemat meetodit, säästetakse teekatet ja saadakse samas tihedamate või täpsemate ja usaldusväärsemate mõõtmiste tõttu suurem kindlus ehitustöö lõppkvaliteedi suhtes.
Kas boonuste maksmine on kooskõlas riigihangete seadusega?
Eesti riigihangete seadus, nagu ka Rootsi ja Soome oma, lähtub Euroopa Liidu õigusaktidest. Nende üldine põhimõte ja eesmärk on tagada hangete majanduslik soodsus. Ehitusel ongi valdavaks kriteeriumiks madalaim hind, kuid hanketingimustes pole keelatud esitada tingimusi hinna korrigeerimiseks. Oluline on, et hinna korrigeerimise põhimõtted on üheselt arusaadavad ning tagatud on selle aluseks olevate näitajate hindamise objektiivsus ja usaldusväärsus. Mõõtmine peab olema kompetentne ja sõltumatu.
Millised on boonussüsteemi ohud?
Üks oht seisneb selles, et boonust hakatakse võtma kui kulu, mida saab vajaduse korral kärpida. Sisuliselt on tegemist siiski investeeringuga innovatsiooni ja katete paremasse kvaliteeti. Kärpimisel võib kaduda töövõtjate huvi kasutada kallimaid lahendusi, boonusevõimalusest loobutakse ning soovitud efekt jääb saamata.
Kas boonussüsteemil on tulevikku ja kui on, siis milliseks võiks see kujuneda?
Kindlasti on tulevikku. Lisaks eelnimetatud põhimõtetele tuleks motivatsioonisüsteemi kujundada selliselt, et mahaarvamiste ja boonuste summa oleks suures pildis, st kõikide objektide kogumi mõttes tasakaalus. Sellisel juhul ei mõjuta need kokkuvõttes tellija eelarvet, küll aga iga üksiku objekti finantsarvutusi. Sellise tasakaalu saavutamiseks tuleb mõelda, millised vastuvõtunõuded sobiksid kasutamiseks boonussüsteemis ehk millised on need objektiivselt mõõdetavad kriteeriumid, mille alusel saab motiveerida saavutama tavapärasest paremat kvaliteeti. Süsteem on elujõuline, kuna soodustab mõttelaadi muutust ja kinnistumist – põhimõtet, et lisakvaliteeti panustamine ei ole töövõtjale ainult kulu, vaid ka tulu ja tunnustus. Tänu sellele on nii töövõtjal kui ka tellijal sama kvaliteedieesmärk, mis loob lisaväärtust, millest omakorda võidab kogu ühiskond.
Mida näitas Maanteeameti tellitud uuring katseprojektide kohta?
Andmete analüüsiga alustati detsembris ja töö alles käib, kuid üht-teist saab siiski juba öelda. Vaatamata sellele, et katseprojekti objekte oli vaid kolm, saime boonussüsteemi kasust üsna hea ülevaate. Objektid olid alustingimuste poolest väga erinevad: üht ehitati suvel ja kahte hilissügisestes jahedates ja tuulistes oludes, millest üks asus asulas ja teine maanteel. Ka töövõtja rakendatud meetmed lahknesid märgatavalt – esimesel objektil kasutati asfaldisegu söötjat, teisel mitte ja kolmandal kasutati nii söötjat kui ka termokaste. Kuigi need pole ainsad mõjutegurid, oli ootuspärane, et esimesele ja kolmandale objektile määrati boonus, teisele mitte.
Boonuste arvutuspõhimõtete kohta on tegemisel mitu muudatusettepanekut – näiteks ei arvesta praegune süsteem laoturi seisakute mõju, samuti ei ole boonuse suurus korrelatsioonis saavutatava tulemusega – boonus on peaaegu sama nii 5% kui ka 0% riskiala juures. Need osad tuleb veel läbi mõelda.
Mida öelda lõpetuseks?
Boonussüsteemi katseprojektid kinnitasid, et boonuse maksmine on kvaliteetsema tulemusega korrelatsioonis ja kuna töövõtjad tulid sellega hästi kaasa, võib öelda, et õnnestumine oli 100%. Kvaliteetsema lõpptulemuse saamiseks rakendati nii termokaste kui ka asfaldisegu söötjat ning täpsed mõõtmised termokaameraga kinnitasid nende meetmete positiivset mõju. Töövõtjad said parema kvaliteedi eest boonust. Kui rakendatav boonussüsteem on ka tuleviku ehituslepingutes piisavalt motiveeriv, suurendab see pidevat innovatsiooni ja panustamist kvaliteeti ning teed kestavad kauem.
Artikkel ilmus Teelehes nr 95, Kevad 2019
17.04.2019#uudised
29.03.19 toimus juba järjekorras kolmas Teede Tehnoloogiakonverents TEE UUENDUSI! Täname kõiki osalejaid ja ootame...
Loe edasi
17.04.2019#uudised
29.03.19 toimus juba järjekorras kolmas Teede Tehnoloogiakonverents TEE UUENDUSI!
Täname kõiki osalejaid ja ootame Teid ka järgmisel aastal!
Pildigalerii on nähtav siit: https://photos.app.goo.gl/aVLqbSNx9V5rWnmc8
Konverentsi materjalid leiad siit: http://teed.ee/inno2019/
10.04.2019#blogid
Riigi taristu lähiaja olulised objektid on Riigiteede teehoiukava 2018-2022 järgi Aaspere-Haljala 2+2, Kose-Ardu-Võõbu-Mäo, Are...
Loe edasi
10.04.2019#blogid
Riigi taristu lähiaja olulised objektid on Riigiteede teehoiukava 2018-2022 järgi Aaspere-Haljala 2+2, Kose-Ardu-Võõbu-Mäo, Are möödasõit-Nurme, Sauga-Pärnu 2+2 ja Pärnu-Uulu 2+2, Väo sõlm ning Variku viadukt – Raja tn (Riia ring). Lisaks maanteedele on plaanitud ka Rail Baltica raudtee ehitus. Kogu selle taristu ehitamine vajab väga suures koguses täitematerjale.
Teede Tehnokeskus on 2017. aastal uurinud, kui palju võiks maavarasid kuluda Rail Baltica ehitamiseks. Uuringus võtsime aluseks maakonnaplaneeringute eskiisi 20%-lise varuga. 2018. aasta suvel valminud eelprojekti info pealt on nüüdseks teada, et mahud on mõnevõrra vähenenud. Täitematerjalide nõudlus* on toodud järgmises tabelis.
Konstruktsioon |
Materjal |
Maht, milj m3 |
Raudteeballast |
Graniitkillustik |
1,15 |
Ballasti alus |
Ehituslubjakivi |
1,12 |
Raudtee muldkeha |
Liiv, kruus |
7,42 |
Ümberehitatavate teede muldkeha |
Liiv, kruus |
3,20 |
Näiteks raudteeballasti aluse ehitamiseks kulub veidi üle 1,1 miljonit m3 ehituslubjakivi. Selline kogus on võrreldav Harjumaa aastase lubjakivi kaevandamismahuga. Raudtee ja ümberehitatavate teede muldkehasse kokku läheb liiva ja kruusa umbes 10,6 miljonit m3. Võrdluseks mahutavad näiteks Tallinna linna ja Saku valla piiril olevad tuntud „karjäärijärved“ Männiku järv ja Raku järv kahe peale kokku 11,6 miljonit m3 (allikas: EELIS). See on võrreldav terve Eesti kahe aasta liiva ja kruusa kaevandamismahuga.
Sellest, milliseid ja kui palju täitematerjale on Rail Baltica ehitamiseks vaja, räägime lähemalt Sertifitseerimise infopäeval 07.05.2019 Teede Tehnokeskuses aadressil Väike-Männiku 26, Tallinn. Oma osalemisest andke palun teada 26. aprilliks 2019 e-posti aadressil aleksander.altmae@teed.ee. Piisava huvi korral korraldame infopäeva ka Tartus, Viljandis või Pärnus. Huvi teadasaamiseks palume sellest meile teada anda. Üritus on tasuta. Lähemalt loe päevakavast.
* Toodud materjalide mahud baseeruvad Rail Balticu eelprojekti järgsel tehnilisel lahendusel. Lõplik raudtee tehniline lahendus, sh lõplikud materjalide mahud, selguvad põhiprojekti faasis.